Otepää MM muudab kõik: kellele Eesti laskesuusatajatest tasub tänavu pöialt hoida?

Eesti laskesuusatamise hooaja eel on põhjust olla korraga lootusrikas ja ettevaatlik. Meil on üks tõestatud maailma tippu kuuluv naine, mitu võimekat meest ja kodune maailmameistrivõistlus, millel võib olla Eesti spordi jaoks tavalisest suurem tähendus. Kuid medalilootusi ei maksa veel õhku maalida.

Regina Ermits on Eesti kindlaim trump, meeste poolel võib suurima arenguhüppe teha Jakob Kulbin ning kõige põnevam küsimus on, kas Kristo Siimer suudab oma parimaid sõite korrata. Kolme nädala pärast algav talvine võistlusperiood annab esimesed vastused, veebruaris aga jõuab kogu hooaeg oma haripunkti Otepääl.

Regina Ermits – Eesti esinumber, kellelt võib oodata enamatki

Kui peaksin valima ühe Eesti laskesuusataja, kelle tegemisi tänavu kõige tähelepanelikumalt jälgida, oleks see Regina Ermits.

Mulluse MK-hooaja kokkuvõttes saavutas ta 25. koha ja kogus 290 punkti. See ei ole lihtsalt korralik tulemus väikese laskesuusariigi kohta, vaid kinnitus, et Ermits suudab püsida konkurentsis maailma parima kolmandiku piirimail. https://www.biathlonworld.com/athlete/oja-regina/BTEST23101199601?tab=results

Suvised võistlused andsid põhjust optimismiks: Otepääl saavutas Ermits sprindis teise ja ühisstardis kolmanda koha. Ka Norra suvebiatloni meistrivõistlustel jõudis ta mõlemal päeval poodiumile. Loomulikult ei saa rullsuusatamise tulemusi üks ühele talve üle kanda, kuid need näitavad, et ta suudab tugevas konkurentsis võidelda kõrgete kohtade eest.

Minu ennustus: Ermits on võimeline lõpetama MK-hooaja taas 30 parema seas, hea õnnestumise korral ka 20 parema piirimail. Otepää MM-il võiks realistlikult sihtida individuaaldistantsidel esikümne lähedale jõudmist, kui suusakiirus, laskmine ja tervis klapivad. See oleks Eesti naiste laskesuusatamise jaoks väga tugev tulemus.

Teine oluline nimi on Susan Külm. Tema mullune hooaeg näitas, et heade päevade korral on tal potentsiaali punktikohtadeks ja veelgi enamaks. MK-etapil võib üks puhas laskmine ja õnnestunud suusapäev tõsta sportlase kümneid kohti kõrgemale. Külma puhul on võtmeküsimus stabiilsus: kas ta suudab head sooritused muuta tavapäraseks, mitte erandlikuks?

Tuuli Tomingase puhul on esmatähtis, et ta saaks taas treeningutest rõõmu tunda ja tervena võistelda. Tema suvine jutt turvalisemast treeningust ja taastumise tähtsusest kõlab mõistlikult. Laskesuusatamises ei võida alati see, kes teeb kõige rohkem trenni, vaid see, kes suudab õigel päeval oma võimekuse välja tuua. Kui Tomingas leiab taas stabiilsuse, võib temast olla kasu nii individuaaldistantsidel kui ka teatesõidus.

Eesti meeste suurim küsimus: kas Kulbin astub järgmise sammu?

Meeste poolel jälgiksin kõige teravamalt Jakob Kulbinit. Tema areng on olnud kiire: juunioride tasemelt MK-sarja, sealt olümpiale ja juba 2025. aasta detsembris Östersundis 12. koht individuaaldistantsil. See pole enam pelgalt lubadus, vaid tõestus, et ta suudab õigel päeval maailma tippudele lähedale jõuda. https://www.biathlonworld.com/it/news/jakob-kulbin-estonias-rising-biathlon-star/7Eyxgf5oiePv5YRC6sSwzC

Kulbini suurim väärtus on arenguruum. Ta on noor, juba kõrge tasemega võistluskogemusega ning tema karjäär ei pea olema jõudnud veel lähedalegi oma laeni. Otepää MM võiks olla talle võimalus teha järgmine samm ja näidata, et üksikud head tulemused võivad muutuda regulaarsemaks.

Minu ennustus: Kulbin on Eesti meeste kõige huvitavam tõusulootus. Kui ta suudab stabiilselt tabada ja suusarajal oma võimeid realiseerida, on MK-sarja punktikohad täiesti realistlik siht. Üksik esikümne lähedane tulemus poleks üllatus, kuid seda ei saa veel hooaja eel lubadusena välja käia.

Kristo Siimer on teistsugune lugu. Tema kasuks räägivad kogemused ja võime teha väga häid võistlusi. Mulluse hooaja üks säravamaid näiteid oli Otepää MK-etapi 15. koht sprindis, kus ta tabas kõik kümme märki. MK-sarja kokkuvõttes sai ta 48. koha ja kogus 91 punkti. https://www.biathlonworld.com/athlete/siimer-kristo/BTEST11405199901?tab=results

Siimeri puhul pole küsimus niivõrd selles, kas ta suudab hästi võistelda, vaid kas ta suudab seda teha piisavalt sageli. Kui suvine raskem enesetunne ei kandu talve üle ja suusakiirus paraneb, võib temast saada Eesti meeste kõige stabiilsem punktitooja.

Rene Zahkna on omakorda koondise kogemuse ja teatesõidu seisukohalt tähtis sportlane. Tema mullune MK-hooaeg oli individuaalselt tagasihoidlikum, kuid kogemus loeb eriti siis, kui võistluspinged kasvavad. Teatesõidus võib kindel laskmine ja rahulik närv olla sama oluline kui puhas suusakiirus.

Mark-Markos Kehva on mees, kelle puhul tasub jälgida arengut. Ta näitas suvel Otepääl häid tulemusi ja suudab heade soorituste korral võidelda Eesti meeste seas kõrgete kohtade pärast. Ent talvisel MK-sarjal on hoopis teine konkurents ja seetõttu tuleb suvised tulemused võtta pigem positiivse märgina kui garantiina.

Johanna Talihärm – kas sportlik õiglus saab oma võimaluse?

Eesti laskesuusatamise hooaja eel ei saa mööda vaadata Johanna Talihärma koondisest väljajätmisest. Tema olukord on spordiliselt ja juhtimislikult ebamugav: sportlane on aastaid olnud Eesti naiste teatevõistkonna oluline liige, kuid ei kuulu seekord ettevalmistusprogrammi.

Talihärm on ise öelnud, et soovib veel ühe hooaja tipptasemel sporti teha. Alaliidu põhjendus, et vaadatakse 2030. aasta olümpia poole, on noorte sportlaste arendamise seisukohalt mõistetav. Samas ei tohiks pikaajaline arenguplaan muutuda automaatselt argumendiks, millega kogenud sportlase praegust väärtust alahinnata.

Mulluse hooaja suusaraja võrdlus näitas, et Talihärm oli mitmel korral noortest konkurentidest kiirem. See ei tähenda, et koondise valik peaks põhinema ainult ühel mõõdikul, kuid otsuste põhjendused peavad olema arusaadavad ja järjepidevad.

Minu hinnangul on Talihärma jaoks kõige olulisem võimalus end talvel katsevõistlustel tõestada. Kui ta suudab näidata head vormi, peaks sportlik tulemus rääkima enda eest. Otepää MM-i eel oleks Eestile kasulik, kui koondise parimad võimalikud sportlased saaksid võimaluse võistelda, sõltumata sellest, millisesse treeningurühma nad suvel kuulusid.

Otepää MM – võimalus, aga ka surve

1. aasta maailmameistrivõistlused on Eesti laskesuusatamise hooaja keskne sündmus. Kodupubliku toetus võib anda sportlastele lisajõudu, kuid kodune MM tähendab ka suuremat tähelepanu ja ootusi. Just seepärast ei tohiks hooaja alguses kõiki eesmärke veebruari peale kokku kuhjata.

Esimesed MK-etapid näitavad, kas Eesti sportlased on talveks valmis, kuidas toimib laskmine ja kes suudab võistlusrütmi kiiresti sisse saada. Teatesõitudes on oluline, et mitu meest või naist oleksid samal ajal heas vormis. Üks tugev individuaalsportlane ei saa üksi tervet võistkonda poodiumile kanda.

Eesti meeste realistlik eesmärk võiks olla stabiilsed punktikohad, üksikud esikümne lähedased tulemused ja teatesõidus võimalikult tugev esitus. Naiste poolel on Ermitsal potentsiaali kõrgeteks individuaaltulemusteks, samal ajal kui Külma ja Tomingase õnnestumised võivad muuta võistkonna tervikuna konkurentsivõimelisemaks.

Lõpphinnang: kellele pöialt hoida?

Kui peaksin Eesti laskesuusatajate hooaja eel seadma oma isikliku pingerea, oleks see järgmine:

• Regina Ermits – kõige kindlam Eesti nimi, kellelt oodata tugevaid individuaaltulemusi.
• Jakob Kulbin – suurima arengupotentsiaaliga mees, kelle järgmine samm võib olla väga oluline.
• Kristo Siimer – kogenud sportlane, kelle stabiilsus võib määrata Eesti meeste hooaja üldmulje.
• Susan Külm – võimalus näidata, et head päevad võivad muutuda püsivaks tasemeks.
• Tuuli Tomingas – tervis, enesekindlus ja laskekindlus võivad tuua ta tagasi paremate tulemuste juurde.
• Rene Zahkna ja Mark-Markos Kehva – mõlemad võivad anda olulise panuse meeste punktikohtadesse ja teatesõitudesse.

Kõige julgem prognoos oleks see, et Eesti saab hooaja jooksul vähemalt ühe tõeliselt tugeva individuaalse tipphetke, mis annab põhjust Otepää MM-i eel optimismiks. Kõige realistlikum ootus on aga see, et meie sportlaste edu sõltub eelkõige stabiilsusest, tervena püsimisest ja laskmise kvaliteedist.

Medalitest on veel vara rääkida. Kuid kodune MM, Ermitsa tõestatud tase ja Kulbini areng annavad piisavalt põhjust talvele huviga vastu minna.

Pöidlad pihku – mitte ainult Otepääks, vaid kogu hooajaks. Sest just novembris ja detsembris selgub, kas Eesti laskesuusatamine läheb kodusele suurvõistlusele lootuste või tegelike tulemuste najal.